Parlamendi hinnangul ei ole Ungari enam täisdemokraatlik riik
- Olukord on nii palju halvenenud, et Ungarist on saanud valitav autokraatia.
- ELi tegevusetus on probleeme võimendanud.
- Taasterahastu vahendeid ei tohiks Ungarile enne välja maksta, kui riik on täitnud ELi soovitused ja kohtu ettekirjutused.
- Kui nõukogu tegutsemisega veel viivitab, võib seda tõlgendada seaduserikkumisena.
Euroopa Parlament mõistis hukka Ungari valitsuse sihilikud ja süsteemsed katsed õõnestada Euroopa väärtusi ning nõudis nende jõulisemat kaitsmist.
Ungarist on saanud valitav autokraatia, kus toimuvad küll põhiseadusejärgsed valimised, aga ei järgita demokraatlikke norme ja standardeid. ELi otsustamatus on sellele vaid kaasa aidanud.
Parlament võttis neljapäeval vastu raporti, milles väljendatakse muret Ungari olukorra üle 12 olulises valdkonnas. Muu hulgas tõdeb raport, et Ungari valitsus on ELi aluslepingu artiklis 2 sätestatud põhiväärtusi, nagu demokraatia ja põhiõigused, pidevalt sihilikult ja süsteemselt õõnestanud. Olukorrale on parlamendi hinnangul kaasa aidanud ka Euroopa Liidu tegevusetus. Raporti poolt hääletas 433, vastu 123 ja erapooletuks jäi 28 parlamendiliiget.
Euroopa Liit peab tegutsema ja vastutama
Parlament väljendas raportis muu hulgas rahulolematust, et nõukogu ei ole demokraatia õõnestamisele tõsiselt vastu seisnud. Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõikes 1 on sõnaselgelt öeldud, et ELi väärtuste tõsisele rikkumisele tähelepanu juhtimiseks või konkreetsete soovituste ja tähtaegade määramiseks ei ole vaja kõikide riikide nõusolekut. Seepärast võib nõukogu jätkuvat tegevusetust ELi väärtuste kaitsel käsitleda õigusrikkumisena.
Parlament ärgitas ühtlasi komisjoni tõhusamalt tegutsema ja kasutama ära eelkõige eelarve tingimuslikkuse võimalusi. Kuna liidu väärtused on ohus ka sõja tõttu Ukrainas ja Venemaa ELi-vastaste meetmete tõttu, on oluline, et komisjon:
- ei eraldaks Ungarile taasterahastu vahendeid enne, kui Ungari on täitnud kõik asjakohased Euroopa majanduse koordineerimise poolaasta raames talle esitatud soovitused ning Euroopa Liidu Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu otsused;
- lõpetaks selliste ühtekuuluvusprogrammide rahastamise, mis soodustavad ELi raha väärkasutamist ja õigusriikluse eiramist;
- takistaks jõuliselt ELi raha väärkasutamist poliitilistel eesmärkidel, muu hulgas ühissätete määruse ja finantsmääruse abil.
Suurimad probleemid esinevad kohtusüsteemi sõltumatuse, korruptsiooni ja põhivabaduste vallas
Euroopa Parlament hakkas võimalikku ELi põhiväärtuste rikkumist Ungaris uurima juba 2018. aastal. Nüüd, neli aastat hiljem, on mure Ungari mitme poliitikavaldkonna ning demokraatia ja põhiõiguste pärast endiselt suur. Näiteks esineb suuri probleeme põhiseadusliku ja valimiskorra, kohtusüsteemi sõltumatuse, korruptsiooni, huvide konfliktide ning väljendusvabaduse ja meedia pluralismiga. Kannatanud on ka akadeemiline, usu- ja ühinemisvabadus ning LGBTIQ inimeste ja muude vähemuste, sh migrantide, varjupaigataotlejate ja pagulaste õigused.
Raportöör Gwendoline Delbos-Corfield (Verts/ALE, Prantsusmaa) kommenteeris raportit nii: „Raporti järeldused on selged ja üheseltmõistetavad. Ungari ei ole enam demokraatlik riik. Arvestades, kui kiiresti õigusriigi olukord Ungaris halveneb, ei olnud enam muud valikut, kui see lõpuks selgelt välja öelda. Euroopa Parlamendi valdav enamus toetas raportit jõuliselt ning juhtis tähelepanu Fideszi autokraatsetele kalduvustele. See peaks nõukogu ja komisjoni lõpuks tegudele sundima.“
Kontakt:
-
Maris KURME
Pressinõunik -
Kadi HERKÜL
Pressinõunik